teisipäev, 19. november 2019

Saabumine Malagasse, esimene päev :)

Jõudsime kohale ilusa, kuigi pisut tuulise ilmaga. Meile oli lennujaama vastu tulnud bussijuht, kes transportis meid ööbimiskohta. Siin ootas meid majutaja Carolina, kes juhatas meid tubadesse ja rääkis üht-teist vajalikku seoses majutusega. Seejärel läksime linnaga tutvuma. Imetlesime ilusaid hooneid ja lilleklumpe. Kõikjal käib siin  veel suvine melu, inimesi on liikumas palju. Kuigi ootasime juba täna pisut suvisemat ilma, loodame, et homne päev on päikselisel ja soojem.

Lisaks oodatavate ilusale ilmale on homses päevaplaanis meil muusikamuuseumi ja klaasimuuseumi külastus ning Diego Torrese kontset Cervantese teatrimajas.

Malaga konservatooriumi külastamine




Konservatoorimisse sõitsime linna ühistranspordiga - meile esimene kogemus siin. Selleks olime  eelnevalt saanud sõidukaardid. Maja ei olnud väljast väga muljetavaldav,  tundus esmapilgul pisut räämas ja ilmetu. Meid saatis Magdalena, kellel oli kokkulepe konservatooriumi Erasmus+ koordinaatoriga. Algatuseks rääkis koordinaator meile kooli õppekorraldusest, erinevatest  tasemetest muusikaõppes ja vastas meil tekkinud  küsimustele. Saime teada, et koolis õppis umbes 1050 õpilast, õpetajaid on umbes 150 ja see on selle taseme õppes suurim kool Hispaanias. Sellise tasemega koole on Hispaanias umbes 50, kõrgema tasemega konservatooriume  kaheksa. Konservatooriumi esindaja viis meid esmalt saali, kus valmistus üks tütarlaps konkursiks ja me saime kuulata tema esituses ühe väga virtuoosse Liszti prelüüdi.


Seejärel saime osa ühe oreli eriala õpilase harjutusprotsessist, kes lahkelt rääkis oma õppimisest, tutvustas orelit ja mängis meile ka näiteks  ühe loo.



























Väga meeleolukas oli flamenko muusikatunni külastus.  Neli täiskasvanud õppijat ja õpetaja (kes  kõik olid enam-vähem  üheealised) tegid proovi lauljaga.Saime seda kuulata- vaadata. See oli väga professionaalne, kirglik ja täis emotsioone.
Saime aru, et eelnevad kokkulepped meie tundidesse tuleku kohta puudusid, seda enam oli imetlusväärne , kui soojalt ja sõbralikult meid neis tundides vastu võeti - nii õpilaste kui õpetajate poolt, Avatust, julgust ja usku endasse on sellest olukorrast palju õppida. 

Flamenko grupi kitarristid koos meie õpetajatega pärast väga meeleolukat esinemist meiega pildil poseerimas ;)




Koos klassikalise laulu õpilase ja tema õpetajaga 
Järgmine vapustav kogemus oli klassikalise laulu tunni külastus. Nii kui meie vastuvõtja klassi uksest sisse vaatas, kuulsime õpetaja väga sõbralikku häält ja meid kutsuti kohe klassi. Nii külalislahkelt õpetajat ei olnud veel siin, kus pean mainima, olid ikka kõik väga lahked ja kohe meid tundi nõus vastu võtma kõik, veel kohanud. Ta leidis kõigile istumise võimaluse, rääkis tunnis olevas õpilasest, kiitis teda taevani ja me kuulasime ta soolo esitust. See oli väga lummav aaria Puccini Boheemist.  Kuna õpetaja oli ka ise tegevlaulja ja helilooja, pakkus ta välja ka meile võimaluse kuulata duetti. See oli uskumatult võimas ja emotsionaalne esitus.

Kõik vastuvõtjad suutsid meile jätta mulje, et oleme väga oodatud, rõõmuga näitati oma kooli, õpilasi, oskusi. Alati oldi valmis meiege koos pilti tegama ja oma esitusi lubati alati salvestada. Need väikesed meened, mida neile kinkisime, võeti vastu rõõmu ja suure tänuga. See oli asi, mis liigutas, õpetas ja kasvatas  meid palju. 
Oli väga-väga hea ja hariv  kogemus!

Jõudsimegi kohale. Päev Rosaleda kutsekoolis

Kuus reisiselli,Lilia,Marika,Aina,Tiiu,Maris ja
Helina jõudsid oma esimesel õpirändel kenasti Malagasse kohale.15 tundi öiset ja päevast teekonda on seljataga.Esimesed tutvused linna ja kohalikega ka tehtud.

Märkamatult on teisipäevane blogi vahele jäänud ja täna on juba kolmapäev. Olen veidi mõtisklenud meie õpirändest.Täna Rosaleda kutsekooli külastades jäi silma kolleegide omavaheline suhtlemine.Ei tea,kas ka nemad osalevad töötajasõbraliku ettevõtte nime taotlemisel,aga koridorides või klassides juhuslikult kolleege kohates märgati neid.Kõiki töökaaslasi ,kes vastu tulid tutvustati.Kuigi nad peaaegu eranditult rääkisid vaid hispaania keelt,tõlkis meie giid Salvador nende juttu.Igasse töökotta sisenedes kõnetas ta õpilasi ja vestles nendega lihtsas, lausa algupärases inglise keeles küsides,mida nad õpivad,kas neil on hea õpetaja jmt.See jättis tunde kokkuhoidvast ja üksteist hindavast kooliperest.Pidin nii pika teekonna ette võtma,et aru saada,millele ise edaspidi tähelepanu pöörata. Aitäh Erasmus+ Elu on tegelikult lihtne,aga elame selle ise millegi pärast keeruliseks. Aga oleks ehk viisakas kirjutada asjast ka. Rosaleda kutsekoolis on umbes 2000 õpilast ja 200 õpetajat.Erialad on sarnased meie kooli erialadega: puit,toitlustus,autoerialad,metallierialad,pagarid,kondiitrid,rekreatsioonieriala jne. On olemas ka aiandus, kus õpitakse küll madalamal tasemel. Puuduvad iluteeninduse erialad.
Koolil on  suur territoorium, kuhu on püstitatud õpilaste poolt maja, kus nad saavad oma ehitusalast ja puidutöö praktikat sooritada.




Metalli ja keevituse õpilased on
keevitanud pudelikorkide kogumiseks südame kujulise anuma ja lisaks korkide kogumisele töötlevad õpilased need ka ümber plastikust  linikuteks.Hea näide keskkonnahoiust! Teeme järgi. Tahame ju ka hakata taotlema rohelise kooli tiitlit. 


Tutvusime põhjalikumalt puidu- ja toitlustuserialadega.Puiduosakonnas õpivad ka erivajadustega õpilased. Järgmisel fotol on näide nende tunnitööst.
 
Märkasin,et nii kool kui ka meid vastuvõõrustav organisatsioon Tribeka kasutavad ekskursioonide juhendamisel ja külaliste vastuvõtmisel praktikante. Malaga linmaekskursioonil saatis meid praktikant Poolast, Rosaleda kutsekoolis olid meie vestlusringis praktikanid Poolast ja Prantsusmaalt.

Õhtu lõpetasime täna päikeseloojangu vaatamisega Castillo de Gibralfaros.