Malaga konservatooriumi külastamine

Konservatoorimisse sõitsime linna ühistranspordiga - meile esimene kogemus siin. Selleks olime  eelnevalt saanud sõidukaardid. Maja ei olnud väljast väga muljetavaldav,  tundus esmapilgul pisut räämas ja ilmetu. Meid saatis Magdalena, kellel oli kokkulepe konservatooriumi Erasmus+ koordinaatoriga. Algatuseks rääkis koordinaator meile kooli õppekorraldusest, erinevatest  tasemetest muusikaõppes ja vastas meil tekkinud  küsimustele. Saime teada, et koolis õppis umbes 1050 õpilast, õpetajaid on umbes 150 ja see on selle taseme õppes suurim kool Hispaanias. Sellise tasemega koole on Hispaanias umbes 50, kõrgema tasemega konservatooriume  kaheksa. Konservatooriumi esindaja viis meid esmalt saali, kus valmistus üks tütarlaps konkursiks ja me saime kuulata tema esituses ühe väga virtuoosse Liszti prelüüdi.

Seejärel saime osa ühe oreli eriala õpilase harjutusprotsessist, kes lahkelt rääkis oma õppimisest, tutvustas orelit ja mängis meile ka näiteks  ühe loo.

Väga meeleolukas oli flamenko muusikatunni külastus.  Neli täiskasvanud õppijat ja õpetaja (kes  kõik olid enam-vähem  üheealised) tegid proovi lauljaga.Saime seda kuulata- vaadata. See oli väga professionaalne, kirglik ja täis emotsioone.
Saime aru, et eelnevad kokkulepped meie tundidesse tuleku kohta puudusid, seda enam oli imetlusväärne , kui soojalt ja sõbralikult meid neis tundides vastu võeti - nii õpilaste kui õpetajate poolt, Avatust, julgust ja usku endasse on sellest olukorrast palju õppida. 

Flamenko grupi kitarristid koos meie õpetajatega pärast väga meeleolukat esinemist meiega pildil poseerimas ;)

Koos klassikalise laulu õpilase ja tema õpetajaga 

Järgmine vapustav kogemus oli klassikalise laulu tunni külastus. Nii kui meie vastuvõtja klassi uksest sisse vaatas, kuulsime õpetaja väga sõbralikku häält ja meid kutsuti kohe klassi. Nii külalislahkelt õpetajat ei olnud veel siin, kus pean mainima, olid ikka kõik väga lahked ja kohe meid tundi nõus vastu võtma kõik, veel kohanud. Ta leidis kõigile istumise võimaluse, rääkis tunnis olevas õpilasest, kiitis teda taevani ja me kuulasime ta soolo esitust. See oli väga lummav aaria Puccini Boheemist.  Kuna õpetaja oli ka ise tegevlaulja ja helilooja, pakkus ta välja ka meile võimaluse kuulata duetti. See oli uskumatult võimas ja emotsionaalne esitus.

Kõik vastuvõtjad suutsid meile jätta mulje, et oleme väga oodatud, rõõmuga näitati oma kooli, õpilasi, oskusi. Alati oldi valmis meiege koos pilti tegama ja oma esitusi lubati alati salvestada. Need väikesed meened, mida neile kinkisime, võeti vastu rõõmu ja suure tänuga. See oli asi, mis liigutas, õpetas ja kasvatas  meid palju. 

Oli väga-väga hea ja hariv  kogemus!